E-ohutus ja eTwinning

  • B. Suundumused/probleemid/poliitika ja tavad

  • B1: õigused ja vastutus

  • K6: millised õigused ja vastutus on inimestel võrgukeskkonnas?

    Võrgukeskkonnas ei ole alati lihtne otsustada, millised on veebis liikleja õigused ja vastutus. Lihtne rusikareegel on mõelda, mida teeksite samas olukorras väljaspool võrgukeskkonda. Üldjuhul on veebis ja väljaspool seda ühesugused reeglid, kuid võib juhtuda, et võrgumaailm ei ühti alati tegeliku eluga ning seepärast on tähtis teada oma õigusi veebis liigeldes.

    1. Et tutvuda reeglite ja eeskirjadega lähemalt, lugege ELi internetiõiguste juhist

    2. Kui otsite selle teema kohta harjutusi, tutvuge teismeealistele mõeldud käsiraamatu „Web We Want“ („Meile meeldiv veebimaailm“) 1. peatükiga „Minu õigused ja vastutus“.

  • B2: privaatsus ja andmekaitse

  • K7: kuidas kaitsta kooli sisseseadet pahavara eest?

    „Pahavara“ on termin, mida kasutatakse kahjuliku tarkvara korral, mis paigaldatakse arvutikasutaja arvutivõrku või -süsteemi salaja, s.t tema teadmata ning mis võib sisaldada viirusi, ussviirusi ja nuhktarkvara. Arvutis põhjustab pahavara ebasoovitavaid tagajärgi alates pealetükkivatest ja häirivatest teguritest kuni salastatud isikuandmete varastamise või otseselt hävitava tegevuseni. Pahavara satub kooli IT-süsteemi tavaliselt rämpsposti teel, kui kasutaja laadib alla rikutud faile või kasutab nakatunud kaasaskantavaid seadmeid (USB, väliskõvaketas, e-post, mobiiltelefon jm).

    Kahju ärahoidmiseks tuleks teha järgmist:

    1. Installige avutisse tulemüürid ja viirustõrjeprogrammid ning uuendage neid korrapäraselt, ei hoida ära turvaauke.

    2. Blokeerige soovimatud veebisaidid ja hüpikaknad, personifitseerides kooliseadmetes kasutatavate brauserite turvalisussätted.

    3. Selgitage õpilastele, miks on vaja seda kõike teha, ja veenduge, et nad oskavad end kaitsta.

    4. Looge kooliseadmete internetikasutuse ja meilikeskkondade pahavara kohta range protokoll.

    5. Pakkuge oma töötajatele aluskoolitust selle kohta, kuidas avastada võimalikke rikutud faile, laadida turvaliselt faile alla ja kasutada kaasaskantavaid seadmeid.

    6. Igaühele, personalile ja õpilastele, tuleb õpetada kõigepealt faile pahavara suhtes skannima, enne kui neid kooliseadmetes kasutada.

    7. Määrake koolitatud kontaktisik, kelle poole saab pahavaraprobleemide korral pöörduda, ja seadke sisse ametlikud intsidendi lahendamise toimingud.

  • K8: kuidas kaitsta koolis konfidentsiaalseid andmeid?

    Konfidentsiaalsed andmed hõlmavad muu hulgas õpilaste, nende vanemate ja õpetajate privaatseid andmeid, õpilaste õpitulemusi ning tervise- ja psühholoogilise abi andmeid, personali palga- ja karjääriandmeid ning koolijuhtimist puudutavat teavet. Sellist infot saab säilitada kohalikus arvutis, mobiiltelefoni salvestusseadmetes, kooli vm serveris (üha sagedamini pilveserveris) või prinditud materjalina. Selliste andmete ebapiisav kaitse või sobimatu avaldamine võib lõppeda privaatsus- või andmekaitseseaduste rikkumisega.

    Kahju ärahoidmiseks tuleks teha järgmist:

    1. Hoidke töös kahte eraldi arvutivõrgu keskkonda – üks õpilastele, personalile ja vanematele ning teine, üliturvaline server, juhtkonnale.

    2. Uuendage oma viirusvastaseid süsteeme korrapäraselt, et hoida ära häkkerite rünnakuid.

    3. Pange kaasaskantavasse seadmesse ainult krüptitud ja salasõnaga kaitstud konfidentsiaalset teavet.

    4. Pakkuge personalile konfidentsiaalse teabe aluskoolitust – võtke ühendust oma riikliku andmekaitsevolinikuga, et saada koolitusabi.

    5. Looge range protokoll selle kohta, kuidas haldussüsteemist konfidentsiaalset teavet kopeerida või alla laadida, ning võimaluse korral vältige neid tegevusi.

    6. Tehke seadmete andmetest korrapäraselt varukoopiad.

    Nõuanne! Ärge jätke konfidentsiaalse teabega dokumente avalikku printerisse! Laske dokumendid enne äraviskamist dokumendipurustist läbi. Veelgi enam, kui võimalik, ärge konfidentsiaalseid andmeid koguge, kui neid pole tingimata tarvis. Seda, mida teil pole, ei saa ka teie vastu kasutada!

  • K9: mida silmas pidada, kui kasutada mobiilseadmeid koolis?

    Mobiilseadmete kasutamine tähendab seda, et kõik pääsevad internetile hõlpsalt ligi sõltumata asukohast. Mobiiltelefonid pakuvad koolis häid võimalusi, kui neid kasutada proaktiivselt ja loovalt, kuid mõnikord võivad need viia soovimatu käitumiseni, nagu petmine ja kiusamine. Igal juhul on koolidel soovituslik arendada välja kooli hallatava vara poliitika nii personalile kui ka õpilastele. 
    Kahju ärahoidmiseks tuleks teha järgmist:
    1. Mõelge läbi, kuidas mobiiltelefone klassiruumis otstarbeka(ma)lt kasutada.
    2. Kehtestage koolis kodukorra reeglid mobiiltelefonide kasutamise kohta nii personalile kui ka õpilastele; tagage, et neid järgitakse kogu koolis. Kodukord peaks vastama vähemalt järgmistele küsimustele:
    a. Millal tohib kooliterritooriumil mobiiltelefoni kasutada ja millal on see keelatud?
    b. Kas koolis tohib kasutada foto- ja videorakendusi, et luua foto või film avaldamiseks?
    c. Kus peaks mobiiltelefone tunni ajal hoidma?
    d. Kas õpilased pääsevad kooliterritooriumil oma mobiiltelefoniga Wi-Fi-võrgule ligi?
    e. Mis liiki sisu võib mobiiltelefonis kasutada?
    f. Mis tagajärjed on mobiiltelefoni kasutamise korra vastu eksimisel?
    3. Arendage koolis välja e-ohutuse poliitika selle kohta, kuidas digitehnoloogiat klassiruumis kasutada / mitte kasutada.
    4. Korraldage regulaarselt arutelusid personali ja õpilastega, et tutvustada mobiiltelefoni kasutamise korda ning selle rikkumise tagajärgi.
    5. Teavitage vanemaid koolisisesest mobiiltelefonide kasutamise korrast ning sellest, miks neid meetmeid on võetud ja mis on selle korra rikkumise tagajärjed.

    Mobiiltelefoni konfiskeerimise korral peab õpilane telefoni välja lülitama, enne kui loovutab selle õpetajale, et kaitsta selles olevaid privaatseid andmeid. Kui telefoni koolipäeva jooksul ei tagastata, peab sellest teavitama vanemaid ja hoidma telefoni turvalises kohas.
    Kui õpilastel lubatakse oma mobiiltelefoniga kooli Wi-Fit kasutada, peaks see olema erinev turvavõrgust, mida kasutatakse personali/põhitegevuse jaoks.
     

  • K10: kas ma peaksin oma salasõna sagedamini vahetama?

    Paljud võrgutööriistad nõuavad registreerumist. Salasõna loomine on midagi sellist, mida me teeme sageli, kuid kas me ka mõtleme selle põhjalikult läbi? Hea salasõna aitab kaitsta teie võrgumainet ning selleks tuleks rangelt järgida mõningaid salasõna põhireegleid.

    Kasulikke soovitusi:

    1. Salasõna on tähtis võti, mis avab teie süsteemi; vältige uutele kasutajatele standardsalasõnade andmist esmaseks sisselogimiseks!
    2. Tagage, et teie süsteem annab igale uuele kasutajale erineva salasõna ja palub neil määrata oma salasõna, kui nad kooli IT-süsteemi esimest korda sisse logivad.
    3. Meenutage personalile ja õpilastele nelja salasõna loomise kuldreeglit:

    a. Ideaalne salasõna on pikk ja keeruline, 10–14 tähemärki; salasõna pikkus on kõige tähtsam tegur salasõna tugevuse puhul.
    b. Kasutage numbrite, sümbolite, suur- ja väiketähtede ning kirjavahemärkide kombinatsiooni.
    c. Kasutage mnemotehnikat, mis aitab teil salasõna meelde jätta, nt akronüümi või lauset, nagu „Minu tütar Harriet on suurepärane tennisemängija“, s.t „Md,h,=gr8tP“, või „Mulle meeldib iga päev vihma käes laulda“, s.t „I<3SitR364!“.
    d. Ärge kunagi kasutage salasõnana teavet, mis võimaldab teie isikut kindlaks teha. See hõlmab nimesid, sünnikuupäevi, lemmikloomi, tänava-aadresse, koole, telefoninumbreid, litsentsinumbreid andmeplaadil jm. Need on esimesed salasõna oletused, mida kasutatakse, kui soovitakse teie kontole ligi pääseda.

    4. Lisage oma e-ohutuse poliitikasse salasõna haldamise olulised reeglid; vaadake need reeglid oma klassiga koos korrapäraselt üle.

    Pidage meeles: salasõna on nagu hambahari; seda ei tohiks kunagi teistega jagada ja seda peaks hästi haldama, muutes seda aeg-ajalt või kasutades salasõnatööriista, nagu Dashlane või LastPass! Kui kasutajad tõepoolest tunnevad, et peavad salasõna kuhugi üles kirjutama, siis peaks selle paberilehe hoidma eemal seadmest, millele selle salasõnaga ligi pääseb.

    Hoidke oma kool viimaste IKT arengusuundadega kursis ja tutvuge projektiga E-ohutuse märgis edasise toe saamiseks.

  • B3: autoriõigus

  • K11: kas õpetajad, kes oma materjale jagavad, peaksid nõudma autoriõigust?

    Autoriõigus kaitseb teie avaldatud või avaldamata töid volitamata dubleerimise eest ilma teie loa ja kompensatsioonita. Autoriõigus ei kaitse ainult raamatuid, vaid ka reklaame, artikleid, graafilist disaini, märgiseid, kirju (sh e-kiri), lüürikat, kaarte, muusikateoseid, tootedisaini jm.

  • K12: mis on Creative Commonsi litsentsid ja kuidas need töötavad?

    Creative Commonsi autoriõiguslitsentsid ja -tööriistad annavad igaühele alates individuaalsetest loojatest kuni suurte ettevõtete ja institutsioonideni lihtsa standardse viisi tagada oma loometööle autoriõiguse load.

    All Creative Commonsi litsentsidel on palju ühiseid tähtsaid omadusi. Igaüks neist aitab loojaid – me nimetame neid litsentsiandjateks, kui nad kasutavad meie tööriistu –, säilitades autoriõiguse ning lubades teistel samal ajal oma tööd kopeerida, jagada ja muul kasulikul viisil kasutada, vähemalt mittekaubanduslikul eesmärgil. Iga Creative Commonsi litsents tagab lisaks, et litsentsiandjad saavad oma töö eest teenitud tasu. 

  • K13: kuidas ma leian materjale (fotod, videod, esitlused, muusika), mis ei ole autoriõigusega kaitstud?

    Sisu taaskasutamine on tähtis funktsioon, mida Creative Commons pakub. Te saate kasutada Google’it, et otsida Creative Commonsi sisu, pilte Flickr’ist, albumeid Jamendost ja üldist meediat aadressilt spinxpress. Wikimedia Commons, Wikipedia multimeediakogu, on samuti Creative Commonsi litsentside põhikasutaja. Muusika kohta saate lugeda eTwinningu artiklit „Malbert’s Melodier: muusika õpetajalt õpetajatele“, mis teavitab lugejaid kuninglikust tasuta muusikast, mis on loodud eTwinningu jaoks. 

    Lisateavet saate Creative Commonsi veebisaidilt. 
    Lugege lisateavet share-a-like-idee kohta siit.