article image

eTwinningu koolid pühenduvad jagatud juhtimisele

Kuidas eTwinningu koolid jagatud juhtimist ellu viivad? Selleks pole kindlat viisi, sest koolide struktuurid, juhid, õpetajad ja reaalsused on erinevad.

Jagatud juhtimine tähendab luua koolides õpetajatele (ja õpilastele) sellised tingimused, et nad saaksid enda teadmisi rakendada ja jagada, ning see kehtib ka mitteformaalseid rolle täitvate inimeste puhul. Kooli ja kohaliku konteksti mõistmine ning konkreetsete võimaluste pakkumine tihedaks suhtluseks koolikogukonnas on selle teekonna kaks peamist võtmetegurit.

Et jagatud juhtimise lähenemisviis tooks koolile kasu, on kõige tähtsam, et koolil oleks selge ettekujutus enda missiooni kirjeldusest, mis hõlmab kogu koolikeskkonda. Missiooni kirjelduse kallal tuleb tööd teha ning kus võimalik, tuleks kaasata kõik koolikogukonna liikmed. Hiljem tuleb seda kõigiga jagada.

Mis puutub visiooni ja missiooni igapäevasesse rakendamisse, tuleb meeles pidada kõiki koolikogukonna liikmeid inspireerida ja motiveerida. Juhid peavad kaasama nii formaalseid kui ka mitteformaalseid õpetajaid. Tõhus viis kooli visiooni ja missiooni toetavate saavutuste taganttõukamiseks on arendada kollektiivset võimekust.

Peaküsimus on: kuidas seda teha? Üks variant on analüüsida ja kombineerida tõendeid kogu kooli kohta, arvestades muu hulgas seda, kuidas õpetajad üksteisega koostööd teevad. Sageli on edukas lähenemisviis kombineerida kooli konteksti kohta tõendite kogumist konkreetse ja struktureeritud õpetajate koostööga.

Kes on kooli õpilased? Milline on neid ümbritsev keskkond (perekond, kohalik kogukond)? Millised on nende vajadused, tugevad küljed, probleemid ja võimalused? Millised õpetamis- ja õppimistavad kõige paremini sobiksid? Mida teame selliste pedagoogiliste valikute mõju kohta? Kuidas neid valikuid proovida ja nende mõju kindlas koolis mõista? Esimene samm on küsimused kokku koguda ja neid analüüsida. See nõuab mitme õpetaja panust, sest vastasel juhul langeb suur vastutus ja töömaht ühele õpetajale või juhile. Sisendi saamine rohkem kui ühelt õpetajalt võimaldab kokku koguda mitmekesisemaid teadmisi, et rohkem inimesi saaks andmeid analüüsida ja tõlgendada ja ideid jagada. Tähtis on korraldada struktureeritud kohtumisi/võimalusi, et kõik jõuaksid arutatavate ettepanekute osas kokkuleppele.

Jagatud juhtimine peaks keskenduma koostööle ja suhtlusele, mitte üksnes tegevusele. Suhtluse eesmärk on tuua esile, toetada ja innustada juhirolli kõigi kooli liikmete seas. On eri viise, kuidas aidata õpetajatel pädevusi ja koostööoskusi arendada, näiteks ajutised töörühmad, kindlateemalised meeskonnad ja projektirühmad. Fookuses peaks olema vastastikune töö, s.t hästi ette valmistatud, korraldatud, sihipärane ja tõhus koostöö, et kõik saaksid selles edukalt osaleda.

Patricia Wastiau, teaduse ja innovatsiooni peanõunik European Schoolnetis


Häid praktikanäiteid eTwinningu koolidest

Allolevad praktikanäited on üksnes suunavad, ega kirjuta ette kindlat mudelit, mida kõik koolid peaksid järgima. Sellegipoolest on need inspireerivad ja põnevad uurida.

Direzione Didattica Ottavo Circolo, koolieelset õpet ja kahte põhikooli koondav õppeasutus Piacenzas Itaalias, tegeleb mitmekesise õpilaskonnaga. Juhtmeeskond, kuhu kuuluvad direktor, asedirektor ja töötajate esindajad, keskendub kaasamisele ja eri õpivajadustega õpilaste toetamisele. Nad on pannud paika andmete kogumise ja tõendite kasutamise protsessi, et tuvastada õpilaste vajadused, võimalikud meetmed ning õpetajate ja töötajate kutsealase arengu võimalused.

Otsuste tegemise protsess on detsentraliseeritud ning annab õpetajatele konkreetseid võimalusi kooli eesmärkidesse panustada, neid mõjutada ja kujundada. Selleks on loodud hästiorganiseeritud ja struktureeritud mehhanism, mis sisaldab koolijuhtide paikapandud selget protsessi, kus töötajad on täielikult kaasatud kooli praktika analüüsimisse, läbivaatamisse ja kaardistamisse. Kool kogub tõendeid ja arutab üksteisega, et leppida kokku kooli pedagoogilised prioriteedid, mille erieelarvesse laekub raha ka kohalikult tasandilt.

Juhtmeeskond ja töötajad on jagatud valdkondade alusel (aine, vanuserühm, erivajadused jne) töörühmadesse. Iga töörühm viib läbi uurimistöö, mille käigus neil palutakse analüüsida parimaid praktikanäiteid, mis aitavad kaasa kooli missiooni ja visiooni järgimisele. Neil tuleb leida üles tõhusaimad tegevused, mis sobivad kokku kooli visiooniga.

Analüüsi viiakse läbi mitmes etapis:

  • iga töörühm analüüsib asjakohaseid dokumente, õpilaste saavutusi ja vajadusi ning kindlate probleemidega toimetulemiseks rakendatud meetmeid ja koolitusi;
  • iga töörühm koostab koolile tähtsate valdkondade nimekirja ning kontrollib, millised meetmed ja tegevused toetavad õppijakeskset lähenemisviisi;
  • viimaks koostab iga töörühm kogutud andmete põhjal kooli jaoks tähtsate valdkondade lõpliku nimekirja.

Juhtmeeskond koondab kõikide töörühmade tulemused ja koostab töökava ettepaneku. Ettepanekut tutvustatakse töörühmadele (nt õpetajatele ja haridustöötajatele), et kõik saaksid seda arutada ja enda arvamust avaldada. Õpetajad arutavad eri valdkondade ülesandeid ja meetmeid, et kava vastavalt õpetajate sisendile ja tagasisidele täiendada. Kui kõik kooli töötajad on töökava heaks kiitnud, töötavad õpetajad aasta vältel komiteedes, et kokkulepitud kava ellu viia.

Prantsusmaal Trappesis asuvas kutsekoolis Lycée des Métiers Louis Blériot teevad kooli töötajad ja juhtmeeskond tihedat koostööd, et toetada õpilaste akadeemilist edukust ning ennetada kõrget väljalangemismäära. Kool koostab tegevuskava, mille rakendamiseks kutsutakse õpetajaid üles juhirolli võtma. Vastavalt õpetajate tehnilistele oskustele ja huvidele on neil võimalus juhtida mõnd tegevuskava valdkonda, et selles kooli eesmärke saavutada.

Mis puudutab jagatud juhtimist toetavaid struktuure ja organisatsiooni, on sarnaselt Ottavo Circolole ka Lycée des Métiers Louis Blériot'is loodud juhtkomiteed ja juhtmeeskonnad. Õpetajad osalevad aktiivselt õpetajakomiteede töös ja otsusetegemise protsessis. Komiteed on kooli juhtorganid, kus otsuste langetamise protsess toimub kooskõlas formaalsete koolijuhtidega. Komiteed pole kindlaksmääratud, vaid need luuakse vastavalt õpetajate ettepanekutele ja programmi vajadustele. Õpetajad saavad esitada kandidaate ja teemasid, mida komitees arutada. Õpetajaid ja koolitöötajaid innustatakse komiteedega liituma ning neisse enda oskuste ja teadmistega panustama. Iga komitee pakub välja tegevuskava või teatavaid meetmeid, mille vaatavad seejärel üle õppealajuhataja ja juhtmeeskond. Kuigi kooli juhtimise ja kooli puudutavate otsuste tegemise eest vastutab juriidiliselt kooli direktor, on selge, et ta usaldab täielikult õpetajaid, ärgitades neid aktiivselt arutama ning komiteedes ja projektides osalema. See omakorda toetab kõigi astmete õpetajate oskuste ja teadmiste arendamist õpilaste õpiedukuse nimel.