article image

Ringmajanduse haridus – keskkonnategevusi koondav kontseptsioon koolidele

Ringmajanduse mõiste on uus tärkav vaatenurk säästvusele. See vaatenurk põhineb loodusel, kus kõike nähakse ressursina järgmise toiduahela jaoks, mille lõpptulemusena jäätmed puuduvad.

Ringmajanduse idee esitab väljakutse valitsevale lineaarsele tootmis- ja tarbimismudelile. Lineaarsel mudelil on 4 sammu:

  • looduselt võtmine;
  • toote tegemine;
  • toote kasutamine;
  • jäätmetest vabanemine, mille tulemus on sageli meie loodusvarade saastumine.

Kirjeldatud mudel on loonud majanduse, mis sõltub tugevalt energia ja teiste ressursside kasutamisest toodete ja teenuste tootmiseks ja transportimiseks. Selle tulemusena kahjustame loodust, mille osa me ise oleme ning millest igapäevaste vajaduste rahuldamiseks sõltume.

Ringmajanduse kontseptsiooni edasiandmiseks tuleb eelkõige arendada teadmisi, väärtusi, suhtumist/meelelaadi ja käitumist. Selle tulemusena sünnivad positiivsed teod, mille peaeesmärk on liikuda nullkulu suunas. Ringmajanduse hariduse lähtekoht võib olla igasugune olemasolev keskkonnahariduse algatus, mis käsitleb energia kokkuhoidu, jäätmekäitlust, bioloogilist mitmekesisust, kliimamuutusi jne.

Kui õpetate koolis jätkusuutlikku tegutsemist, aitab ringmajanduse mõiste ületada praegust mitteterviklikku lähenemist keskkonnaalases tegevuses. See loob võimaluse luua ringmajanduse mõistetest ja põhimõtetest kogu kooli hõlmav mudel, mis tugevdab jätkusuutliku maailma nägemust. Veidi loovalt mõeldes saab iga kool rakendada meetmeid, mis aitaksid ringmajandust juurutada. Selle mõte on jäljendada loodusprotsesse, et luua jäätmete asemel ressursse. Vaja on kriitilist mõtlemist, et hinnata igat kooli sisenevat ressurssi ning jälgida selle edasist käiku, kuni see muutub millekski, mida enam ei kasutata. Analüüsi käigus uurige, kuidas saaksite:

  1. enda tarbimist muuta, et see ei põhjustaks jäätmeid. Selleks tuleb kasutada tooteid või teenuseid, mis on kestvad, milles on kasutatud ümbertöödeldavaid materjale ja mida saab parandada;
  2. eristada bioloogilisi ressursse, mida saab looduslikult kompostida, ja elemente, mille algset vormi saab taastada, teistest ressurssidest, mida saab taaskasutada või ümber töödelda. Materjale nagu metallid ja plastmassid saab asjade tootmiseks taaskasutada;
  3. kasutada taastuvenergiat, et vähendada sõltuvust kivisöest ja teistest fossiilkütustest. Pidage meeles, et ka käte või jalgadega tehtav töö tähendab taastuvenergia kasutamist.

Teguviisid, mis aitavad ringlusele kaasa:

  1. keelduda asjadest, mida te ei vaja ja mida ei saa ümber töödelda;
  2. vähendada tarbimist. Ostmise asemel mõelge jagamisele, rentimisele või laenamisele;
  3. taaskasutage ja pikendage toote eluiga, seda parandades, värskendades ja sellele uut otstarvet leides;
  4. töödelge ümber ja taastage metalli, paberit, plastmassi...

Circular Economy

Teema näitlikustamiseks võivad õpilased vaadelda mõnd tavapärast toodet, millega nad hästi tuttavad on, näiteks paberit. Nad võivad küsida järgmisi küsimusi, et hinnata, millisel määral toetab nende tegevus ringlust.

  1. Kas paberitooted on valmistatud ümbertöödeldud paberist?
  2. Kus saaks paberi kasutamist vähendada või lõpetada?
  3. Kas toodetel on jätkusuutlikkuse märgid, näiteks Metsahoolduse Nõukogu (Forest Stewardship Council - FSC) märk?
  4. Mida tehakse kasutatud raamatutega – kas need antakse edasi järgmise klassi õpilastele?
  5. Kuidas ja kus võiks kasutatud paberit taaskasutada või kuhu turvaliselt ära visata?

Hindamisprotsessi käigus võib vaadelda kõiki tarbimisvalikuid, mida ringmajanduse edendamiseks teeme. Meenutage Albert Einsteini öeldut: „Probleemide lahendamiseks ei saa me kasutada samasugust mõtlemist, mille tõttu probleemid tekkisid.“

Keskkonnahariduse Sihtasutus rakendab projekti „Eco-Schools Project for Advancing Circular Economy“ (E-SPACE).

Projekti kohta saate rohkem teavet siit: https://www.ecoschools.global/espace

Pramod Kumar Sharma, Keskkonnahariduse Sihtasutuse vanemdirektor