article image

Soovime teile tutvustada „eTwinningu koole“! Intervjuu meie pedagoogikajuhi Anne Gilleraniga

Mis on eTwinningu koolid? Miks on need nüüd loodud ning miks võiksite seda tiitlit taotleda? Allolevas vestluses esitleb ja selgitab Anne Gilleran eTwinningu kooli kontseptsiooni.

2014. aastal viidi eTwinningu õpetajate seas läbi laiapõhjaline uuring. Üks peamine järeldus oli, et kuigi õpetajad täheldasid eTwinningu projektides osalemise tulemusena suurt mõju nende endi enesekindlusele ja praktikale, ei mõjutanud see tingimata kooli laiemalt. Õpetajate vastusest oli selge, et juhtkonna asetus mängis tähtsat rolli selles, kui ulatuslikult said õpetajad eTwinningu praktikat oma kolleegidega jagada ja seda enda igapäevatöös edaspidi rakendada. Samuti märgiti seal, et:

„eTwinningu järgmine arengueesmärk peaks seetõttu olema tagada, et see mängiks põhirolli mitte üksnes üksikute õpetajate kutsealase arengu edendamises, vaid muudaks kooli õppimis- ja õpetamispraktika tervikuna uuenduslikumaks, olenemata lähtekohast.“[1]

2015. a võttis eTwinningu pedagoogiline nõuandekogu (eksperdirühm, mis analüüsib eTwinningu arengut) need andmed aluseks ning uuris, kuidas nihutada eTwinningu fookust individuaalselt õpetajalt meeskonna kaasamisele koolis, pöörates eriti tähelepanu kooli juhtimisega tegelevatele inimestele ja koolidirektoritele. Sellega loodetakse „süstida uuenduslikku organisatsioonipraktikat, mis toetab eTwinningu projektide ja eTwinninguga seotud kutsealase arengu tegevuste kaudu loodud uute ja edukate õpetamis- ja õppimismeetodite peavoolustamist.“[2] See idee oli aluseks „eTwinningu kooli“ tiitlile.

Küsisime Anne’ilt mõne küsimuse ning meil on rõõm tema vastuseid teiega jagada!

1. Kuidas aitab eTwinningu koolide idee eTwinningusse rohkem koole kaasata?

eTwinningu koolide mõte pole tingimata kasvatada eTwinningus osalevate koolide arvu, vaid pigem keskenduda nende koolide tunnustamisele, mis juba teevad head tööd, kuhu on kaasatud palju õpetajaid ning loodud positiivne õhkkond, mis toetab eTwinningu arengut koolisiseselt. Praeguseni on eTwinningu tunnustamissüsteem olnud suunatud üksikutele õpetajatele, kellele jagatakse auhindu ning Euroopa ja riikliku tasandi kvaliteedimärke. eTwinningu kooli tiitli mõte on laiendada tunnustust üksikutelt tvinnijatelt koolidele, kus on tegusad eTwinningu meeskonnad, mis edendavad oma õpetajate seas aktiivset eTwinningus osalemist ning toetavad neid.

2. Millised on kõige tüüpilisemad takistused, millega koolid eTwinningust maksimaalse kasu saamisel silmitsi seisavad?

See on väga lai küsimus. Arvan, et paljudel juhtudel toetuvad edukad eTwinningu tegevused koolis ühele väga pühendunud ja töökale õpetajale, kes, nagu ülalmainitud uuringus märgiti, tunneb tihtipeale, et teda ei toetata ning ta on üksi. Selle kõige tavalisem põhjus on, et tihtipeale ei mõista koolidirektorid, milles eTwinning seisneb ning kuidas seda tõhusalt rakendada selliste uute oskuste ja praktikavõimaluste edendamiseks, mis sobituvad paremini 21. sajandi lähenemisviisiga õpetamisele ja õppimisele. Kui koolidele antakse eTwinningu kooli tiitel, tekib koolide kogu, mida saab teistele eeskujuks tuua ning mille õpetajad ja direktorid võivad muutuda allikaks neile koolidele, kus on raske muuta väga traditsioonilist lähenemisviisi õpetamisele ning rakendada midagi kaasavamat ja rohkem koostööd hõlmavat.

3. 2015. a seireraportist selgus, et enamus eTwinningus osalevatest õpetajatest on pärit uuenduslikest koolidest.[3] Kuidas näete, et eTwinningu koolid edendaksid innovaatilisust ka vähem uuenduslikes koolides ja õpetajate seas, kes töötavad vähem soodsates koolikeskkondades?

Uuenduslike koolide mõiste kasutamisel tasub olla ettevaatlik, sest enam pole selle kohta üldiselt aktsepteeritud definitsiooni. Aruande kontekstis tähistab see koole, mis toetavad uuenduslikes tegevustes osalemist, õpetajatevahelist koostööd, aktiivset osalust rahvusvahelistes projektides ning enesehindamist. Vastan küsimusele nii, et loodan, et need koolid muutuvad teiste eTwinningu laiemasse kogukonda kuuluvate koolide jaoks mentoriks. Et eTwinningu koolide direktorid ja juhtivtöötajad selgitaksid enda praktikat ja poliitikat oma kaaslastele. Seda saab teha näiteks iga-aastasel konverentsil, spetsiaalselt koolijuhtidele pühendatud konverentsidel, foorumites, töötubades ning igal võimalikul muul juhul.

4. „eTwinningu koolid“ olid tegelikult eTwinningu fookuses ka 2006. aastal. Miks on see nii kaua aega võtnud ning miks on just praegu sellega tegelema hakatud? Mis on muutunud?

See on tõsi. 2006. aastal keskenduti eTwinningus „kogu kooli kaasavale lähenemisviisile“. Siiski tuleb silmas pidada, et 2006. a osales selles väga värskes tegevuses, mille peafookus oli koolide projektitöö, üksnes 10 000 – 12 000 õpetajat. eTwinningu kui kogukonna idee polnud veel tekkinud. 12 aasta jooksul on eTwinning küpsenud selliseks kogukonnaks, nagu me täna seda teame. Nende 12 aasta vältel oleme jõudnud õpetajate ja koolide kriitilise massini, kes teevad mainitud valdkondades õpilastega suurepärast tööd, edendades uuenduslikku praktikat koos ja ilma tehnoloogiata, projektipõhise õppe põhimõtteid ning koostööd ja meeskonnatööd. Need on õpetajad ja koolid, kes suudavad mõjutada kolleege enda eeskuju järgima. See on see, mis on muutunud ning seetõttu on praegu, 21. sajandi esimeses veerandis, just sobiv aeg eTwinningu kooli tiitli tutvustamiseks. 

5. Mis järgmiseks? Kas ka lapsevanemad võiksid tulevikus eTwinningu projektide fookuses olla?

See on põnev küsimus! Kõigepealt sooviksin luua eTwinningu koolid ning muuta selle tiitli saajad mõjukaks ja positiivseks jõuks eTwinningu väärtuste – avatuse ja kultuuridevahelise mõistmise – edendamisel. See on tänapäeva maailma raskusi arvestades eriti tähtis. Mõnes mõttes keskendume lapsevanematele juba eTwinningu koolide liikumises, sest üks eTwinningu kooli tiitli saamise eeldus on see, et kool oleks aktiivselt levitanud eTwinningut lapsevanemate ja kohaliku kogukonna seas.

1. 10 aastat eTwinningut, lk 49

2. 10 aastat eTwinningut, lk 51

3. Koolid, mis rakendavad uuenduslikku praktikat, edendavad õpetajatevahelist koostööd, osalevad aktiivselt rahvusvahelistes projektides ning tegelevad enesehindamisega.