article image

Kaasav haridus: intervjuu grupi moderaatori Marijana Smolceciga

eTwinning on pühendanud 2017. a kaasamise teemale ning selles vaimus soovime teile tutvustada kaasava hariduse teemalist esiletõstetud gruppi.

Üks neljast prioriteedist, mille Euroopa Komisjon on Pariisi deklaratsiooni järgi seadnud, on „edendada ebasoodsas olukorras olevate laste ja noorte haridust ning tagada, et meie haridus- ja koolitussüsteemid vastaksid nende vajadustele“.

eTwinning, järgides oma kindlat pühendumust õpetajate ja õpilaste vahelise koostöö edendamisele kogu Euroopas, on valinud kaasamise selle aasta juhtteemaks, mis kannustaks õpetajaid ja koole selle valdkonnaga tegelema.

eTwinningu esiletõstetud grupp „Kaasav haridus“ on suunatud õpetajatele, kes töötavad erivajadustega, õpiraskustega või mõnel juhul andekate õpilastega. eTwinningu grupid on õpetajate jaoks üks parimaid viise üksteisega info jagamiseks ja vahetamiseks. Meil oli võimalus kohtuda grupi moderaatori Marijana Smolceciga, kes on inglise keele õpetaja Horvaatias, ja küsida temalt mõne küsimuse. Loodame, et tema vastused on teie jaoks sama haaravad kui meile!

1. Lähtudes enda ja teiste grupis osalevate õpetajate kogemusest, kui palju on teie arvates muutunud nii õpetajate kui ka lapsevanemate ja õpilaste ettekujutus õpiraskustega ja erivajadustega õpilastest?

Ma usun, et see ettekujutus on palju muutunud. Õpetajad on raskustes või hariduslike erivajadustega õpilastest rohkem teadlikud ning nad on valmis aitama neil oma õpieesmärke saavutada ja tavakoolides hakkama saada, kuid nad vajavad endiselt tuge asjaomastelt asutustelt või hariduslike erivajadustega õpetajatelt. Õpetajad pole alati kaasamist vajavate õpilastega töötamiseks piisavalt ette valmistatud, mistõttu on väga tähtis koostöö ja suhtlus erivajadustega laste õpetajatega, psühholoogidega, lapsevanematega ja valdkonnale spetsialiseerunud asutustega. Aga kui tugi puudub, pöörduvad õpetajad tavaliselt üksteise poole ning seetõttu olen loonud veebigrupi, kus õpetajad saavad otsida tuge, jagada ideid ja tunniplaane ning üksteiselt õppida.

2. Kas oskate anda meile mõne nipi, kuidas õpetajad saaksid kaasata ja innustada erivajadustega õpilasi, kel on näiteks autism või õpiraskused nagu düsleksia, ning aidata neil vajalikku enesekindlust koguda?

Minu kogemuste põhjal on teatud õpiraskustega õpilasi väga lihtne motiveerida erinevate veebi- ja tehnoloogiatööriistade kaudu. Saadaval on lai valik suurepärast toetavat tehnoloogiat ning enamus juhtudel pääseb sellele tasuta ligi. Samuti oli meil kaasava hariduse grupis mitu veebiüritust, milles osalenud eksperdid esitlesid tööriistu ja strateegiaid, mida õpetajad saavad raskustes õpilaste puhul kasutada. Kuid kõige tähtsam on pidada meeles, et iga õpilane on individuaalne. Kui õpetate hariduslike erivajadustega või muidu raskustes õpilast, näiteks düslektikut või keskendumishäirega või autistlikku last, tuleb kõigepealt proovida enda õpilast hästi tundma õppida – mis teda huvitab, inspireerib ja mille tegemist ta naudib. Need aspektid aitavad teil luua kohandatavaid ja stimuleerivaid õppematerjale. Kõige tähtsam on oma õpilastega rääkida, anda neile aega end väljendada. See annab kindlasti nende enesekindlusele hoogu.

3. Kuidas on aktiivseks tvinnijaks olek ja eTwinningu projektides osalemine aidanud kaasa probleemide lahendamisele, mis kaasavas klassiruumis tekivad?

Tuues eTwinningu enda klassi, tutvustame õpilastele erinevaid motiveerivaid õppimisviise. Õpilastel on hõlpsam vajalikke suhtlus- ja digioskusi üles ehitada ning ka sallivuse ja kultuurilise mitmekesisuse kohta õppida.

4. Kui palju on tehnoloogia ja eTwinning panustanud teie igapäevapraktikasse õpetajana ning kuidas on need abistanud erivajadustega lastega töötavaid õpetajad?

Õige vastus on, et palju. Kui õpetajad alustavad eTwinningus mingeid projekte, tuleb neil esiteks vastata küsimusele, kuidas võiks projekt nende õpilasi aidata ning mis oleksid selle eelised. Selle mõte ei ole üksnes mingit veebitööriista kasutama õppida, vaid tuleks mõelda, milliste eesmärkide ja õpitulemuste saavutamisele kindla tehnoloogia kasutamine kaasa aitab. eTwinning aitab kindlasti meie õpilastel muutuda enesekindlamaks ja oskuslikumaks ning saada uusi sõpru, kuid lisaks õpetab see neid olema erinevate kaasamist vajavate õpilaste suhtes sallivamad ja multikultuursusele avatumad. Olen kindel, et õpetajad, kes koolis peamiselt hariduslike erivajadustega lapsi õpetavad, nõustuvad minuga.

5. Kuidas saab eTwinning aidata piiratud eelarvega koole kaasava haridus poole liikumisel? Millised on teie ootused tuleviku osas?

eTwinning on senimaani head tööd teinud, pakkudes õpetajatele võrgustumisplatvormi, kus koostööd teha, eri gruppides ideid vahetada, projekte läbi viia ning eri veebiürituste ja seminaride kaudu enda isiklikku arengusse panustada. Kuid veelgi parem oleks, kui korraldataks rohkem kohapeal üritusi kaasamise, mitmekesisuse ja multikultuursuse teemal. Veel üks hea mõte oleks võimalus minna töövarjuks, eriti neile koolidele, kelle jaoks on kaasav haridus midagi uut. Kaasamise võimaluste nägemine ja kaasavate klasside osas suuremate kogemustega õpetajatega suhtlemine oleks suureks abiks. Tuleviku osas meeldib mulle Kagu-Euroopa kaasava hariduse piirkondliku tugikeskuse moto, mille kohaselt on „kaasav kool selline, kus iga laps on teretulnud, iga lapsevanem kaasatud ning iga õpetaja väärtustatud.“ Olen väga rõõmus, et eTwinning on pühendanud 2017. a kaasamisele!