1. Miks peaksid koolid siduma end eTwinningiga?

Oma kogemuste põhjal võin öelda, et head koolid otsivad alati viise ja vahendeid, et valmistada oma õpilasi ette õppetööks ja eluks. Heades koolides pannakse lapsed näiteks ajalehti lugema, käiakse huvitavates kohtades, vaadatakse filme, kuulatakse muusikat. eTwinning põhineb kahele komponendile, millest on kõigis liikmesriikides saanud osake elust – Internetile ja eurooppalikkusele. Seetõttu oleme arvamusel, et paljud Euroopa koolid võiksid olla huvitatud osalemisest „õpetavas kogemuses“, mis võib aidata neil arendada õpetamispraktikat ja annaks lastele „eluks vajalikke oskusi“ samuti nagu juba eelpool nimetatud tegevuste puhul.

2. Kuidas muudab eTwinning Euroopa koole?

Eelkõige aitab eTwinning õpilastel ja õpetajatel arendada teadlikkust Euroopast. Õppeaasta alguse valik, kas teha koostööd Poola või Portugaliga, võiks saada sama loomulikuks, kui valida ujumise või jalgpalli vahel. See teadlikkus teistest Euroopa koolidest ja lastest ning nendega lähedane olemine on peamine ja olulisim muutus, mida eTwinning võib meie arvates edendada ning siin peitub kogu selle tegevuse tõeline tähendus. eTwinning on vaid kättesaadav ja soodne vahend koolidevaheliseks koostööks.

Teiseks loodan, et eTwinning annab samuti oma panuse paljude erinevates liikmesriikides saadaval olevate õppimisressursside teadvustamisse. Suur hulk õpetajaid suhtleb omavahel juba praegu ja ühendab ressursse Internetis. eTwinningi tegevus peaks aitama esile tuua seda algatuslikku tööd ning luua tugevamat nõudlust kvaliteetsete ressursside ja sisu järele Internetis.

3. Millised on ootuspärased tulemused koolide, õpetajate, õpilaste jaoks?

Loodame, et koolide, õpetajate ja õpilaste meelest saab see püüe suhelda ja koostööd teha olema nende jaoks isiklikult huvitav, rikastav ja tulutoov. Paljudes pedagoogilistes uurimustes on tõdetud, et isiklik kontakt õpetajaga on eduka õppimise võtmeks. eTwinning on jõupingutus rajada inimkontakte üle riigipiiride ja kultuuride vahel. See saab olema raske ning mõningatel juhtudel ei pruugi see õnnestuda. Aga enamike mestivate (koostöös osalevate) koolide puhul ootame suuremat koostöövõimet, mõistmist ja kultuuridevahelist dialoogi unustamata arenevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskusi. Lastele, kes praegu koolis käivad ja kellest saavad sõpruskoostöö tegelikud objektid, saab töötamine digitaalses võrgustikus olema lihtsalt tavaliseks töömeetodiks kõige muu kõrval.

4. Mida on võimalik konkreetselt teha?

Õpetajaid tuleb toetada ja nende tööd tuleb tunnustada. Õpetajate toetamine nende omas keeles vastavalt nende erivajadustele on haridusministeeriumide poolt pakutavate rahvuslike kasutajatugede (National Support Services) peamine roll. Õpetajate tunnustamine ja hea õpetajatöö esiletoomine on Euroopa koolivõrgustiku (European Schoolnet) poolt juhitud keskse kasutajatoe (Central Support Service) peamine ülesanne. Rahastades neid kaht tugisammast, loodab Euroopa Komisjon kindlustada koolide kogukondi terves Euroopas konkreetse abi ja hea pedagoogilise praktika raamistikuga.

5. Millal tegevus algab?

Mootoreid juba käivitatakse. Oleme aktiivselt üles ehitamas infrastruktuuri nii liikmesriikides kui EUN-is ning loodame, et koolid võivad liituda jaanuaris – mõne pioneerprojekti võime käima saada isegi enne jõule. Ametlikult saab tegevus alguse avakonverentsiga ning eTwinning-portaali avamisega jaanuari keskpaigas.

6. Mida võib eTwinningi abil saavutada sellist, mida teiste projektide abil pole võimalik?

eTwinningil on potentsiaali jõuda suure tähtsusega tulemusteni, milleni muud projektid ei küündi. Arvan, et õpetajate ja laste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskused võimaldaksid juba praegu teha Interneti vahendusel paljusid asju, mida varem polnud võimalik teha. Tõsiselt, enamik Euroopa koolidele ei valmistaks nendes projektides osalemine erilisi probleeme. Loodame, et see aitab osalejatel keskenduda rohkem sellele, mida teha ja kuidas seda jagada, kui ütleme probleemidele, kuidas näiteks saata graafilist materjali ja fotosid tavalise posti teel. Loodame samuti, et see suuremamahuline praktika pakub õpetajatele, koolidirektoritele ja haridusmaastikul otsuseid tegevatele inimestele hea ülevaate võimalustest ja praktilisest probleemidest Interneti vahendusel toimiva koolidevahelise koostöö kohta. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite ja teenuste areng on alles lapsekingades; hästi struktureeritud üleeuroopalik tagasiside võib olla haridusala spetsialistidele väärtuslikuks abiks paremaks planeerimiseks ja organiseerimaks integratsiooni klassitöös. Lai kasutajaskond aitab lisaks kindlasti teha kindlaks tähtsaimad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud vajadused ja suunad hariduse jaoks ning edendada loovat info- ja kommunikatsioonitehnoloogia potentsiaali kasutamist ja rakendamist.