 |
eTwinning projektid: Santi Scimeca |
 |
eTwinning’i esimene aasta on möödas. Koolid on mestinud üle piiride selleks, et anda õpetajatele ja õpilastele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
(IKT) kasutamise rahvusvaheline kogemus. Selle aasta jooksul on läbi viidud palju projekte, aga paljudel koolidel ei ole õnnestunud partnerkooliga mestida.
Santi Scimeca, eTwinning-portaali haldur, räägib eTwinning partnerluste raskustest ja nende lahendustest ning annab ka ülevaate eTwinning projektidele iseloomulikest tunnustest. |
 |
Kuidas on eTwinning edenenud? Päris hästi. Peaaegu 12600 kooli üle terve Euroopa on registreerunud ja tänasel päeval on meil 1148 registreeritud ja heaks kiidetud projekti ning paljud projektid on heaks kiitmisel.
Enamus projekte kasutab suhtuskeelena inglise keelt, tegelikult 852 projekti, mis ei ole üllatav, sest inglise keelt on kõige enam õpitud teine keel Euroopas. Saksa keel on suhtluskeeleks 127 projektis, järgneb prantsuse keel 112 projektis, hispaania keel 83 ja itaalia keel 60 projektis.
Koostööde põhiainete külje pealt on pilt rohkem tasakaalus. Kõige populaarsem aine on võõrkeeled (281), aga sellele järgnevad kohe projektid, mis ühendavad mitut ainet: õppainetevahelist õpetust on 241 projektis. Ajaloo, traditsioonide ning kodanikuõpetuse alased projektid on samuti üsna tavalised, vastavalt 198 ja 146 projekti. Õpetuse olemust silmas pidades on huvitav märkida, et IKT-alased projektid on 146 projektiga alles viiendal kohal.
Ilmselgelt on enamus projekte registreeritud suurtest riikidest pärit koolide poolt: Poolast (214), Itaaliast (203), Prantsusmaalt (147) ja Hispaaniast (129), ja seda loomulikult seetõttu, et nendest riikidest osaleb rohkem koole.
Siiski on võimalik registreeritud koolide ja partnerluste arvu veelgi suurendada. Hetkel osaleb ametlikult registreeritud eTwinning projektides kokku 2458 kooli, see on peaaegu 20 protsenti kõigist registreeritud koolidest. See tähendab, et paljud koolid on juba projektides kaasa tegevad, aga on ka palju koole, kes alles otsivad partnerit või on otsustanud partnerluse loomisega mingil põhjusel veel oodata.
Mis võib olla selle põhjuseks, et eTwinning partnerluste arv on registreeritud koolide omaga võrreldes nii tagasihoidlik?
Sellel on meie arvates mitu põhjust. Esiteks võib raskusi valmistada hea ja usaldusväärse partneri leidmine. Paljud õpetajad kurdavad, et nad üritavad teiste koolidega ühendust võtta, aga ei saa oma sõnumitele kunagi vastust. Esimese aasta jooksul ei loginud enam kui kolmandik registreeritud koolidest kordagi eTwinning-töölauale sisse ning peale selle ilmselt ei lugenud ka oma e-kirju. Seega on neil raske teada saada, et keegi on üritanud nendega ühendust võtta.
Teine põhjus võib olla selles, et neil on raskusi projekti kavandamisega, sest nad ei kujuta ette, milline see olema peaks.
Mis toetaks partnerluste ülesseadmist?
Mis puutub raskustesse hea ja usaldusväärse partneri leidmisse, siis õpetajatele kõige lihtsam viis on võtta ühendust kooliga, mis kasutab eTwinning töölauda aktiivselt. Et seda näidata, oleme juurutanud tähekestega hindamise süsteemi. Partnerotsingus (partneri ostimise vahend, mis on peale sisse logimist kättesaadav Töölaualt), on koole hinnatud vastavalt aktiivsuse astmele portaalis. Mida rohkem tähekesi, seda aktiivsem on kool (see põhineb sisselogimiste arvul ja tihedusel ning teistel objektiivsetel näitajatel). Paljude tähekestega kooliga ühenduse võtmine peaks tagama kiire ja positiivse vastuse.
Teist raskustega seotud probleemi, mis seisneb projekti kavandamises, on võimalik lahendada valides portaalis juba testitud , valmis näidisprojekti komplekt. Need näidiskomplektid annavad lihtsaid ja üksikasjalikke näpunäiteid, kuidas eTwinning projekti kavandada ja läbi viia. Õpetajaid võivad ka inspireerida projektid, mida on kirjeldatud eTwinning'i praktiliste näidiste galeriis.
Kas sa võid meile meelde tuletada projekti registreerimise protsessi?
Kõik toimub eTwinning-töölaual. Õpetajad logivad portaali sisse ja leiavad partnerkooli, mis tuleks siis lisada 'Minu Kandidaadid' loendisse. Kui koolid on projekti üksikasjad läbi arutanud (sõnumite, jututubade ja e-kirjade teel), kõpsab üks õpetajatest mestimisnupule, mis on nähtav tema 'Minu kandidaadid' leheküljel ning seejärel sisestab vormikohase projekti kirjelduse(lihtsa kirjelduse sellest, mida nad teha kavatsevad). Kui see on tehtud, peab teise kool ennast sisselogima ning projekti heaks kiitma (seda eelkõige arusaamatuste vältimiseks). Seejärel saavad rahvuslikud kasutajatoed lõpuks projektile oma kinnituse.
Mis saab siis, kui projekt on registreeritud?
Kui projekt on registreeritud, juhtub neli asja:
- Koolidele antakse eTwinning-märk, mis tõendab ametlikult, et tegemist on eTwinning-projektiga.
- Koolidele pakutakse Virtuaalset mestimisruumi, mis on ainult projektis olevatele partneritele kättesaadav virtuaalne tööruum eTwinning-portaalis. Koolid võivad seda kasutada, aga nad ei pea seda tegema, see ei ole eTwinning-projekti läbiviimise tingimus.
- Projekt on nähtav eTwinning-kaardil.
- Projekti võib olla valitud praktiliste näidiste galeriisse.
Projekti eluea jooksul on koolidel võimalik tegevust jälgida eTwinning-tegevusraporti abil. Tegevusraport on kättesaadav Töölaualt ning rahvuslikel kasutajatugedel on sinna ligipääs selleks, et kommenteerida ning anda pedagoogilist nõu. Millised uued arengusuunad on portaalile kavandatud, et suurndada projektide arvu?
Me teame, et partnerite leidmine on endiselt kõige tähtsam probleem. Mõne nädala pärast täiustame Kohtumispaika sellega, et integreerime selle Töölauale ning ühendame selle eTwinning suhtlemise vahenditega. Hetkel kuvab foorum liiga palju sõnumeid ning selles on müra tekitamise risk.
Peale selle võtame me e-posti teel ühendust kõigi koolidega, kellel ei ole projekti ning pakume abi ja püüame mõista, mis neile eTwinning'i kogemuses probleeme valmistab.
 |
Veebitoimetaja: |
Anne Schultz Pinstrup |
 |
 |
 |
 |
Avaldatud : |
Thursday, 23 Feb 2006 |
 |
 |
 |
 |
Viimati muudetud : |
Tuesday, 14 Mar 2006 |
 |
 |
 |
|
|