Kuidas öelda 'aitäh'?

	Kultuuridevaheline erinevus ei tähenda ainult teistsugust keelt. Isegi kui oskame rääkida võõrkeelt, leidub siiski palju kultuuridevahelistest erinevustest põhjustatud lõkse, mis teevad suhtlemise keeruliseks.

Ained: õppeainetevaheline

Vanuserühm: 9-11

Tase: kerge

Kestus: 3 kuud

Sissejuhatus: Kultuuridevaheline erinevus ei tähenda ainult teistsugust keelt. Isegi kui oskame rääkida võõrkeelt, leidub siiski palju kultuuridevahelistest erinevustest põhjustatud lõkse, mis teevad suhtlemise keeruliseks. Alati ei kasutata mõtete edasiandmiseks vaid sõnu. Me väljendame heameelt naeratusega ja viha morni nägu tehes. Üllatus paneb meid kulme tõstma ja ükskõiksus õlgu kehitama. Tegelikult kasutame kehaliigutusi ja näoilmeid tehes lausa eraldi keelt, ilma et seda märkaksime. See keel on tuntud kui kehakeel.

Ka tunnete mitteverbaalsed edastamise viisid pole kõikjal samad. Kui türklane tõstab oma silmi ja plõksatab keelt, tähendab see ‘ei’, samas noogutamine tähendab enamikes riikides ‘jah’. Pöialde püstiajamine on paljudes kultuurides märk sellest, et kõik on korras, kuid mõnel pool on see ebasünnis žest. Isegi naermine, mis on reeglina kõikjal tervitatav, võib üksikutes kohtades tähendada hoopis piinlikkust.
Selle komplekti eesmärk on panna algkooliõpilasi koguma võimalikult palju näiteid mitteverbaalsest suhtlemisest. Materjali selleks leiab, kui jälgida klassikaaslasi, koduseid, sõpru mänguväljakul või kasutades teiste allikate, nt Interneti abi. Nende näidete põhjal tehakse klassis erinevaid harjutusi ning tulemusi vahetatakse ja võrreldakse teiste projektis osalevate klassidega. Üheks lõppeesmärgiks on leida rahvusvaheliselt aktsepteeritavad viisid ütlemaks ‘aitäh’ ja ‘palun vabandust’ ja väljendamaks teisi tähtsamaid tundeid sõnu kasutamata!

IKT vahendid: Digitaalkaamera, vestlusvahendid

Pedagoogiline väärtus: Tutvustada õpilastele suhtlemise olemust ja panna neid mõistma, et on oluline aru saada sõnade õigest tähendusest, kui nad räägivad inimestega teistest kultuuridest. Parandada jälgimismeetodeid, võimet andmeid tõlgendada, anda teadmisi kultuuridevahelistest erinevustest ja rääkida võimalikest raskustest, mis tekivad võõras keskkonnas elavatel inimestel. Samuti on eesmärgiks tutvustada kuulmiskahjustusega inimeste probleeme.

Protsess: 

1. Alustamine

Õpetaja tutvustab mitteverbaalse suhtlemise tähtsust ja korraldab küsitluse, leidmaks erinevaid viise, kuidas öelda ‘aitäh’, ja väljendada teisi tundeid. Õpilastele võib panna ülesandeks seda koolipäeva jooksul või mänguväljakul ja kodus jälgida. Lapsed märgivad nähtu joonistuste abil oma vihikutesse üles. Võib korraldada ka mitteverbaalsel suhtlusel põhinevaid tegevusi ja mänge, nt šaraadi või teisi ettevõtmisi, kus on sisuks pantomiim. Õpilased peavad nende käigus võtma asendeid või tegema vajalikke käteliigutusi ning teised peavad arvama nende tähendust. Pärast esimest kahte nädalat saadetakse kokkuvõtted õpilaste kogutud materjalidest ka teistele projektis osalevatele klassidele.

NÕUANNE: Õpilased võivad oma   näoilmetest teha fotosid ja need TwinSpace’i üles riputada. Seejärel saavad teised projektis osalevad koolid arvata, mis tunnet fotol püütakse edasi anda. Teine variant on teha teistele nuputamiseks ‘arvamisvideo’.

2. Andmete koodamine

NÕUANNE: Kasutades “hot potatoes” programmi, saab klass teha partnerkoolile fotoviktoriini, mis on samuti võimalik TwinSpace’i üles riputada.  Seejärel saavad klassid oma tulemusi võrrelda. Oleks lõbus, kui tehtaks video õpilastest ajal, mil nad üritavad seda viktoriini lahendada, ja pärast võiks seda videot ka teistega jagada.

Klassid uurivad partneritelt saadud joonistusi või fotosid ja toovad välja žestid ja liigutused, mis on nende arvates kummalised.

3. Järeldused

Projekti viimases faasis luuakse rahvusvaheliselt aktsepteeritavad žestid, et öelda ‘aitäh’,  'palun vabandust' jne, mis sobiksid olukordadesse, kus üksteist õigesti aru saamine on väga tähtis, nt rahvusvahelises spordis või reisidel. Teiste tunnete väljendamiseks ühtsete märkide leidmine võiks toimuda koos partneritega.

NÕUANNE: Võiksite oma TwinSpace’i lehele luua galerii joonistustest, fotodest jne, lisada ka universaalsed žestid, kuidas öelda ‘aitäh’, ‘palun vabandust’ jne. Seejärel saaksid õpilased hääletada ilmete eest, mis kõige paremini toovad välja tunded, mida üritate seletada.

4. Tulemused

NÕUANNE: Võite valida, milliseid osi TwinSpace’ist avaldada, et tehtud tööd näeksid ka õpilaste vanemad, ülejäänud kool ja eTwinningis osalejad.

Fotogalerii õpilaste kogutust on loodud. Tulemused on avaldatud Internetis, kaasa arvatud välja pakutud ühtselt vastuvõetav viis öelda  ‘aitäh’, jne. Võimalused edasi tegutsemiseks: Sissejuhatus viipekeelde ja meetodite tutvustus, kuidas kuulmiskahjustusega inimesed kasutavad mitteverbaalseid viise üksteisega suhtlemisel. Võrrelge oma tulemusi projektipartneritega.

Allalaaditavad materjalid: Kasulikud lingid: Üldine info Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta kohta
www.ec.europa.eu/culture/portal/events/current/dialogue2008

Näited projektide kohta, mis on tehtud erinevates Euroopa Liidu riikides:
www.interculturaldialogue2008.eu 

Andmed mitteverbaalse suhtluse kohta:
www.coping.org/dialogue/nonverbal

Info keeleõpetajatele:
www.teachingenglish.org.uk/think/methodology/nonverbal 
 
Hindamine: Hindamisraamistiku moodustavad alguses seatud eesmärgid. Samuti on kriteeriumiks, kas projekt kestis partneritega kokkulepitud ajani. Oluline on, kas õpilased nautisid projektis osalemist ja kas on muutunud õpilaste suhtumine inimestesse, kes ei räägi nende keelt.  Kas projektis on maksimaalselt ja/või loovalt kasutatud IKT vahendeid?

	Avaldatud :	28/02/2008

	Viimati muudetud :	07/04/2008

	Teised keeled :	bg | cz | da | de | el | en | es | et | fi | fr | hu | it | lt | lv | mt | nl | no | pl | pt | sk | sl | sv