Kuidas me siia jõudsime? Lood migratsioonist

	Üks suurtest arutlusteemadest tänapäeva ühiskonnas on migratsioon ja sellega seonduv.

Ained: õppeainetevaheline: ajalugu, keeled, sotsiaalteadused, kodanikuõpetus

Vanuserühm: 11-15

Tase: keskmine

Kestus: 1 kooliaasta

Sissejuhatus: Üheks tänapäeva maailma põletavamaks arutlusteemaks on migratsioon ja sellega seotud probleemid.  On arvatud, et migratsioon on normaalne nähtus ühiskonnas, millega kaasnevad muutused vaid rikastavad inimesi. Samal ajal usuvad teised, et sisseränne on aluseks konfliktidele, mis seotud rassismi ning teiste ekstreemsete vaadetega. Õpilased puutuvad selle teemaga kokku kodus, raadio ja televisiooni vahendusel ning ka sõprade kaudu. Kahjuks põhinevad migratsiooniga seotud probleemide kajastused tihti vääritimõistmisel, valeinformatsioonil (vahel tahtlikul) ning faktide vähesusel. Õpetajatel pole alati kerge tekkinud müüte purustada ning loodame, et see projekt saab kasulikuks täienduseks ajaloo, sotsiaalteaduste ja kodakondsuse õpetamisel. Projekti mõtteks on kutsuda kokku klasse nii paljudest koolidest, kui tundub praktiline, ning üheskoos uurida inimeste migratsiooni, kes on erinevatel põhjustel lahkunud oma kodukohast ja asunud elama kas enda riigi teistesse osadesse või välismaale. Projekti kaudu peaksid noored paremini mõistma immigratsiooni/emigratsiooni põhjuseid ning nende nähtuste mõju ühiskonnale.

IKT vahendid: digitaalkaamera, vestlusvahendid, e-mail, Internet, veebikaamera

Pedagoogilised eesmärgid: Tutvustada teadustöö meetodeid ja parandada suhtlemisoskust.
Andemete salvestamise ning kokkuvõtete ja järelduste tegemise praktika.
Tekitada huvi ajalooliste sündmuste ja sotsiaalsete nähtuste vastu.
Arendada võimet näha probleemi mõlemat poolt ning panna õpilasi paremini mõistma ja muuta neid sallivamaks immigrantide olukorra suhtes

Protsess: 

1. Tegevuse alustamine 

Alustada võib kahel viisil:  a) Õpilastele antakse ülesanne uurida välja võimalikult palju oma perekonna päritolu kohta b) Õpetajad tutvustavad klassile ajaloolisi sündmusi, mis viisid inimeste migratsioonini.

NÕUANNE: Soovituslik lähenemine: Kas nad on alati elanud samas kohas või on nende vanavanemad pärit mõnest teisest linnast, riigi osast või teisest riigist? Kas neil oleks võimalik oma uurimistööd laiendada, tutvudes oma kogukonna andmete/registritega või kontakteerudes bürooga, mis salvestab sünnid, surmad, abielud? Õpetajad võivad ka enda päritolu kohta andmeid koguda.

2. Andmete koondamine

NÕUANNE: Andmete kogumid võib Internetti üles riputada Wiki või Google’i dokumendina, kuhu kõik koolid saavad täiendusi teha. Lõpliku kokkuvõtte saab üles laadida projekti veebipäevikusse või TwinSpace’i.

Samal ajal kui õpilased on hõivatud oma perekonna uurimisega, toob õpetaja näiteid inimeste rändest läbi sajandite, alustades antiikajast ja rääkides keltidest, roomlastest, Ameerika põliselanikest, türklastest jne.  Teiste seas võiks juttu tulla ka iirlaste, itaallaste ja portugallaste emigratsioonist ning ka tänapäevasest trendist – inimeste kolimisest mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Õpilased vaatavad, kas uurimuste tulemustes esineb mingi kindel muster/kokkulangevus ning õpetaja (kel teadmised laste taustast), võib valida ühe või kaks näidet, mille suuremat tähelepanu pöörata. Iga kuu lõpus vahetatakse resümeesid kogutud andmetest partnerkoolidega. Kaheteistkümne kuu pärast on kogunenud täielik kokkuvõte migratsioonist ja selle mustritest.

3. Kokkuvõte

Projekti viimases faasis kogutakse kokkuvõtted brošüüri või internetiväljaandesse, kus iga osalenud klass kirjeldab diagrammide ja muu graafikaga oma õpilaste päritolu. Õpetajad võivad ka oma andmed lisada. Lõpuks tuleks iga kooli poolt saadud järeldused koondada. Brošüür ja/või veebis avaldatud materjal tehakse kättesaadavaks kõigile osalevatele koolidele ja see saadetakse asjassepuutuvatele internetilehekülgedele, et nendega võiksid tutvuda ke teised koolid.

NÕUANNE: Teil on võimalik oma tulemused avaldada Internetis ajakirjana, kasutades veebitööriista Magazine Factory abi. Iga klass võiks sisustada ühe lehekülje. Seejärel saavad õpilased tulemusi arutada projekti veebipäevikus. Koolides, kus on kiire internetiühendus ja veebikaamerad, on võimalik vestelda reaalajas.

4. Tulemused

NÕUANNE: Jagage internetiaadressi, kust võib leida teie projekti tulemused, ka teiste klassidega oma koolis. Kirjutage projekti kohta oma kooli koduleheküljele artikkel. Teavitage oma linna ajalehte tehtud tööst.

Projekti veebipäevik; CD-Rom

Valikud edasiseks tegutsemiseks: Keskenduge ühele kindlale migratsiooni suunale või ühele rände tagajärjele. Võite tähelepanu pöörata teema üksikutele elementidele, nt mõju keelele, kui suurem hulk inimesi migreerub, või tuua näiteid migratsioonist koloniseerimise käigus ja sunnitud rändest, nt orjakaubandusega seoses. Võiksite uurida ka üht kindlat migratsiooni tulemit, nt tuues välja domineeriv etniline grupp oma koolis, või kooli seos ühe kindla riigiga (võib-olla arengumaaga).

Allalaaditavad materjalid: Kasulikud lingid Üldine info Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta kohta www.ec.europa.eu/culture/portal/events/current/dialogue2008
Näited projektide kohta, mis on tehtud erinevates Euroopa Liidu riikides:
www.interculturaldialogue2008.eu 
Taustainfo EL-i noorteprojektide kohta:
www.salto-youth.net/interculturaldialogue
Migratsioonialased andmed OECD-lt (Organisation for Economic Cooperation and Development – Majandusalase Koostöö ja Arengu Organistatsioon):
www.oecd.org/migration
Migratsioonialased andmed UNESCO-lt
www.unesco.org/migration
Andmed maalt väljarände kohta BBC-lt
www.bbc.co.uk/history/british/victorians/exodus

Hindamine: Õpetajad seavad projektile kindlad eesmärgid, mis sõltuvad kooli tingimustest ja konkreetsest klassist. Seatud sihid ja nende saavutamise ulatus määravadki hindamise kriteeriumid. Tähelepanu tasuks pöörata küsimustele, kas projekt on terve kursuse vastu pidanud ja aktiivselt jooksnud kuni partneritega kokku lepitud ajani. 

Kui hästi on projekt täiendanud tundides õpetatut, nt ajaloos ja geograafias? Kas õpilaste suhtumine (nt immigrantide kogukonda) on projekti algusega võrreldes muutunud? Kas on muutunud ka suhtumine üksteisesse pärast seda, kui nad on uurinud enda perekonna tausta ja jaganud seda infot klassikaaslastega? Kas projektis on maksimaalselt ja/või loovalt kasutatud IKT võimalusi?

	Avaldatud :	28/02/2008

	Viimati muudetud :	07/04/2008

	Teised keeled :	bg | cz | da | de | el | en | es | et | fi | fr | hu | it | lt | lv | mt | nl | no | pl | pt | sk | sl | sv