 |
Mis toimub Eestis? |
|
 Olete huvitatud eTwinning-projektist koos mõne kooliga Eestist? Rääkisime hiljuti eTwinning-tegevusest Eestis Enel Mägiga, kes on sealne eTwinning koordinaator. |
|
Mille poolest erineb haridus Eestis teiste Euroopa riikide omast?
Haridus on tihti tugevalt seotud riigi ajalooga. Formaalse hariduse ajalugu, mida tähistab koolide teke, sai Eestis alguse 13. sajandil, mil Eesti oli Saksa ja Taani feodaalisandate võimu all. Sellest perioodist kuni Nõukogude korra lagunemiseni 1990ndatel, on haridus ja hariduse saamine olnud Eestis kõige kõrgemateks prioriteetideks. Esimene ülikool, Tartu Ülikool, rajati Eestisse juba 1632. 18. sajandi lõpuks oskas laias laastus kaks kolmandikku kõigist Eesti talupoegadest lugeda ning 1881. aasta rahvaloenduse andmeil oli 90% eestlastest kirjaoskajad. Aastatel 1940-1990 (Nõukogude okupatsioon) olid iseseisva hariduspoliitika arendamise võimalused piiratud ja koolid nägid vaeva eestikeelse kooliõpetuse säilitamisega. Depolitiseeritud, õpilasekeskne humaanne haridus sai oma staatuse tagasi 1980ndate lõpus. 1997. aastal loodi Tiigrihüppe Sihtasutus (mis vastutab IKT hariduse riikliku strateegia eest) ja sellest on saanud Eesti hariduse innovaatilisuse kaubamärk.
Kuidas on IKT Eestis rakendatud?
Peale Tiigrihüppe Sihtasutuse loomist Eestis IKT arendamiseks üldhariduskoolis, loodi Tiigrihüppe programm (1997-2000). Seejärel muutus see Tiigrihüpe Pluss arengukavaks (2001-2005) ning lõpuks Õppiva Tiigri arenguikavaks (2006-2009). Tänu nendele algatustele on kõigis Eesti koolides: lairibaühendus, õpetajatele mõeldud erinevatel tasemetel pidev IKT metodoloogia-alane koolitus ja õpetajatel võimalus kasutada VÕKe (virtuaalseid õpikeskkondi) loomaks elektroonilisi õppematerjale. Sihtasutuse missioon on ka toetada innovatiivseid kooliprojekte, sealhulgas rahvusvahelisi projekte, milles on IKT osa.
Nüüd oma kolmandal aastal, kuidas on eTwinning seni Eestit mõjutanud?
Tegevus on muutunud populaarsemaks kui me algselt lootsime. Registreerunud on 417 kooli 600-st ning 52 neist on eTwinning-projektid mõne teise Euroopa kooliga. Mõju on kahekordne; üks on kasvatada teadlikkust multikultuurilisest Euroopast ja teine suurendada aktiivsete õppemeetodite ja IKT-alase projektitöö alast pädevust. Lisaks sellele on eTwinning-projektides aktiivsed õpetajad tihti enam hinnatud oma õpilaste ja koolijuhtide poolt.
Millistest projektidest on Eesti koolid kõige enam huvitatud?
Eesti koolid on kõige enam huvitatud projektidest, mis sisaldavad kultuuri-, ajaloo- ja keeleõppe komponente. Suurim osa eTwinning-projektides aktiivsetest õpilastest on 7-16-aastased.
Kas Eestis toimub erilisi eTwinning tegevusi?
Oleme oma õpetajaid ja koolitiime motiveerinud sel moel, et korraldame erinevaid võistlusi: projektiidee võistlus ja rahvusvahelise projekti võistlus. Suve- ja talvekoolides tutvustatakse seoses eTwinning tööriistadega õpetajatele erinevaid IKT vahendeid, nagu blogimine, wikid, online testimine jne. Me oleme ka avaldanud eTwinning-juhendi. Lõpuks, kõik toimivad õpetajakoolituse kursused üle Eesti sisaldavad rahvusvaheliste projektide moodulit, kus õpetajad tutvuvad eTwinning tööriistadega.
Mis nõu annaksite õpetajatele, kes soovivad mõne Eesti kooliga mestida?
Mu peamine nõuanne oleks: olge julge ning ärge kaotage lootust. Võib tunduda, et eestlastega on raske tutvuda, aga kui te nendega juba tuttavaks olete saanud, on nad siirad, ausad ja hea huumorimeelega. Ja te võite alati ühendust võtta Eesti rahvusliku kasutajatoega: me aitame teil hea meelega mõne Eesti kooliga mestida!
Kui te olete huvitatud eTwinning-projektist mõne kooliga Eestist?
Lugege lisa Eesti kohta visates pilk riiklikule koolisüsteemile ja eTwinning-projektidele.
|
Veebitoimetaja: |
Christina Crawley |
|
|
|
|
Viimati muudetud : |
05/06/2007 |
|
|
|
|
Hariduse ja kultuuri peadirektoraat |
Lahtiütlus |
Kontakt |
Sisukaart |
Selle veebilehe kohta
Kasutajatugi
