Kodulehekülg>>Hoidke end kursis>>Uudised >> Tule lähemale, naaber!
Tule lähemale, naaber!

Alt Image
Euroopas on umbes 70 riigipiiri. Nendest 25 on ka keelepiirid. eTwinningu kaudu saavad paljud koolid neid piire ületada ja üksteise keeli õppida.

 

Keel toob inimesed kokku. Keelte õppimisest on kasu eelkõige tööalaselt, kuid oma naaberriigi inimestega suhtlemise oskus toob kaasa ka palju kultuurieeliseid, mis on samuti väga olulised. Tihti juhtub, et eri riikidest pärit inimeste suhtluskeel ei ole kummagi emakeel. eTwinningus praktiseerivad paljud aga vastupidist: nad õpivad ja suhtlevad oma naaberriigi keeles, et saada lähedasemaks mitmel tasandil.

eTwinningu naaberriikide vahelised projektid on keeleõppeks suurepärased, sest need võimaldavad õpilastel arendada nii oma kognitiivseid oskusi keele omandamise vallas kui ka oma sotsiaalseid ja akadeemilisi võimeid. Sabina Vecchione Gruener on Itaalia õpetaja. Ta on Triestes praktikseeriv saksa keele õpetaja, kes on ülikoolis õppinud ka serbohorvaadi ja sloveenia keelt. Ta austab oma naabrite keeli väga ning on selles valdkonnas nii mõneski aspektis teerajaja. Kui temalt küsida, mis keelt ta õpetab, juurdleb ta vastuse üle pikalt. “Ma õpetan saksa keelt. Ülikoolis õppisin võõrkeeli, põhirõhk oli saksa, serbo-horvaadi ja sloveenia keelel. Rõhutan seda seetõttu, et juba siis olin teadlik sellest, et elan riigis, millel on naabreid, multikultuurses riigis, ning see on mõte, millest olen aastaid juhindunud.

 

 

Mis puutub tema praegusesse õpetajatöösse, siis selle kohta arvab Sabina, et tema õpilased saavad tundidest palju väärtuslikku ja seda mitte ainult keelelisest, vaid ka ajaloolisest vaatenurgast lähtuvalt. “Saksa keele õpetamine Triestes on väga eriline, sest sel kohal on saksa kultuuriga tihe side: see oli mitusada aastat Habsburgide impeeriumi osa. Trieste ajalooline taust peegeldub mitmel moel selle dialektis ja toidukultuuris…

Rääkides oma õpilaste eTwinningu kogemusest, mis hõlmas paljude selliste ühendavate faktorite avastamist, leidis ta, et projekt oli paljudele noortele vahend ka enda tundmaõppimiseks. “[…] Näiteks leidsid õpilased, et mõned saksakeelsed sõnad on kasutusel ka nende dialektis ning et nende Austria sõbrad söövad samu asju, mis nemad. Enne olid nad arvanud, et need on vaid nende kultuurile omased ning see pani neid nägema, et naabrid on osa neist..”

 

 

Sabina eTwinningu partner teisel pool piiri Austrias on Cornelia Esterl, kes õpetab Klagenfurtis Itaalia keelt. Cornelia jaoks on naaberriigi keele õppimine oluline mitmel põhjusel. “See ei tule kasuks vaid majanduslikel, vaid ka kultuurilistel kaalutlustel.” Tema õpilaste kogemustest: “Õpilased ei koge keele õppimisel seda vaid millegina, mida tuleb koolis õppida, vaid kultuuri osana, milles nad soovi korral saavad ka ise osaleda.” Ühine piir andis Corneliale ja Sabinale ka võimaluse silmast silma kohtuda. See annab õpilastele keele õppimisel tõeliselt motiveeriva eesmärgi: neil on võimalik saada rahvusvahelisteks reisijateks ja suhtlejateks.

 

 

 

Signe Sloth on Taani õpetaja. Ta lõi koos õpilastega partnerluse Rootsi kooliga, et üksteise keeli laulu, tantsu ja kirjanduse kaudu kaudu õppida. Kuigi rootsi ja taani keel kuuluvad samasse keeleperekonda, nentis Signe, et õpilased vajasid naaberriigi keele õppimiseks lisatõuget. “Taani ja rootsi keeled on väga sarnased. Kui aga Taani klassilt küsida, paljud neist on Rootsis käinud, siis 20 õpilasest tõstab käe vaid 2-3. […] Nad ei tea rootsi keelest midagi ning usuvad, et ei mõista seda üldse. Seega oli üks projekti eesmärk õppida teist keelt mõistma ning inglise keele rääkimine projektis oli keelatud (inglise keelt oskasid mõlemad partnerid).”

 

 

 

Keeleõppes on oluline õpilastele ka konteksti tutvustada. Ria de Wilde, kes on päris Belgia flaamikeelsest kogukonnast, selgitas, et naabrite prantsuse keele õppimine oli õpilaste jaoks lõbus tegevus, sest nad said arutleda nende jaoks ühisel põneval õiglase kaubanduse teemal. “Prantsusmaa õpilased tegid selle teema kohta uurimuse ning meie õpilased olid õiglasest kaubandusest teisest vaatenurgast huvitatud, sest nad õpivad majandust. Tegime keelt õppides koostööd.” Valisime oma koostöö keskmeks kindla teema, mis õpilasi huvitas. Nii saavutasime õpilaste huvitatuse ja omavahelise puutepunkti.

Sabinat, Corneliat, Signet ja Riat ühendab see, et keele kaudu sai erinevuste kõrval ka sarnasusi avastada. Õpilased, kes polnud oma naaberriigi õpilasi kunagi näinud, avastasid ühtäkki, et nad jagavad ühist ajalugu, naudivad samasugust muusikat ja filme ning väljendusviise, mis ei pruugi ka oma riigis kõikjal ühesugused olla. Keelepiire ületades said õpilased ja õpetajad juurde uusi oskusi ja mis ehk kõige olulisem – uusi sõpru.

 

Lisateave:

  • Veebitoimetaja: Maillard Pierre
  • Avaldatud: 23.08.2012
  • Viimati muudetud: 27.08.2012