Prindi see lehekülg Print

Olete siin:

Kodulehekülg
Inspiratsioon
Moodulid
Internetis otsimine, eseede kirjutamine, veebis avaldamine

Internetist otsimine, esseede kirjutamine, Internetis avaldamine

Igas eTwinningu projektis otsivad osalevate koolide õpilased Internetist oma partnerite jaoks teavet. Tihti on selle otsingu tulemuseks hunnik kasutuid pilte ja tekste, mis ei rõõmusta ei õpilasi ega õpetajaid. Ka ei aita selline tegevus kaasa õpilaste Internetiga seotud teadmiste suurenemisele. Tutvustatav otsingumeetod võimaldab neid probleeme vältida, pakkudes otsinguks, kokkuvõtete tegemiseks ning avaldamiseks selgeid näpunäiteid.

Vanus: 13 ja vanemad

Tase: keskmine

Kestus: 6 tundi

IKT-tööriistad: Internet, otsingumootorid, tekstitöötlustarkvara, pilditöötlustarkvara (valikuline).

Pedagoogilised eesmärgid

Kui tegevus on edukalt läbi viidud, on õpilased võimelised:

Kasutama IKT-tööriistu ning otsingumootoreid
Oma partneritega koostööd tegema
Interneti-lehtedel pakutava teabe kvaliteeti hindama
Usaldusväärseid ja mitteusaldusväärseid veebilehti eristama
Otsingu tulemusena kogutud teabest olulist ja mitteolulist eristama
Tuvastama ja austama autoriõiguseid Internetis
Tegema esseed, mis põhineb kogutud teabe hindamisel ning õpilaste kriitilisel mõtlemisel
Rakendama kirjutatud esseel oma õigusi

Protsess

1. samm

Õpilased mõtlevad välja küsimuse oma partneritele saatmiseks. Valitud teema peaks hõlmama kriitilist mõtlemist, nt globaalse soojenemise tagajärgede uurimine, mis tähtis ja päevakajaline teema ning mis viib õpilasi ka edasiste küsimusteni.

Näide:

L “Mis on globaalne soojenemine?”

Küsimus on liiga üldine ning vastused sellele viivad vaid kindlate mõisteteni, mis ei võimalda õpilastel oma arvamusi ja mõtteid avaldada.

J “Kuidas võib globaalne soojenemine minu riiki mõjutada?”

See küsimus ärgitab õpilasi üksteisega arutlema ning suunab neid teemale, mis puudutab nii nende enda kui ka nende partnerite elu.

2. samm

Et tulemusteni jõuda, peaksid õpilased esialgse küsimuse 6-10 täpsemaks teemat puudutavaks küsimuseks lahti harutama.

Näited:

Mis on globaalne soojenemine?
Mis on õhu, vee ja maa globaalse soojenemise kõrvalmõjud?
Mis on globaalse soojenemise põhjused?
Milline inimtegevuse liik mõjutab globaalset soojenemist enim?
Mis on Kyoto protokoll?
Missugune organisatsioon vastutab globaalse soojenemise eest minu riigis?
Missugune organisatsioon vastutab globaalse soojenemise eest minu partneri riigis?
Missugune on CO2 eritamise? tase mõlemas riigis?
Mida saan globaalse soojenemise suhtes ette võtta?
Mida teadlased tulevikuks ennustavad?

3. samm

Õpilased töötavad väikestes rühmades. Iga rühm töötab mõne küsimuse kallal. Iga küsimuse jaoks mõtlevad õpilased välja märksõnad, mile järgi neile Interneti otsingumootorit kasutades vastuseid saaks otsida.

Näide:

Globaalne soojenemine, Kyoto protokoll, kõrvalmõjud keskkonnale, CO2 eritamine, kliimat puudutavad lahendused jne.

4. samm

Õpilased teostavad Internetis valitud märksõnade järgi otsingut. Seejärel vastavad nad allpool esitatud küsimustele, pidades silmas Interneti-lehti, mis tunduvad kõige kindlamad ja usaldusväärsemad. Õpetaja peaks õpilastele selgitama usaldusväärse teabe ja Interneti-lehtede tähtsust, samuti õpetama, kuidas väärtuslikku infot mitteväärtuslikust eristada. Õpilased koostavad tulemuste kohta tabeli. Esimesse tulpa kirjutavad nad täpse Interneti-aadressi. Teises tulbas üritavad nad veebilehti järgmistele küsimustele vastates hinnata:

1. Kas see on teemaga seotud?

2. Kas see on tuntud organisatsiooni ametlik koduleht?

3. Kas lehel on isiklikud arvamused või teaduslikel uuringutel põhinev objektiivne teave?

Interneti-leht	Hinnang
http://www.globalwarming.org/	Teemaga seotud, usaldusväärne leht, sisaldab teaduslikku teavet
http://topics.nytimes.com/top/news/science/topics/globalwarming/index.html?inline=nyt-classifier#	Teemaga seotud, e-ajakirja artikkel, sisaldab isiklikku arvamust
Jne…

Selle tegevuse lõpuks valivad õpilased oma arvamuste ja arutluste põhjal välja kõige usaldusväärsema teabe, mille alusel küsimusele vastata.

5. samm

Õpilased uurivad ja arutavad kogutud teavet.

6. samm

Õpilased kirjutavad esseesid (rühmades või üksi – selle otsustab õpetaja). Esseedes üritavad õpilased avaldada arutluse all oleva teema kohta omi mõtteid ja arvamusi. See pakub partneritele hea võimaluse esseed kirjutades koostööd teha.

Näide essee struktuuri kohta:

Essee pealkiri + õpilaste valitud/kujundatud pilt

1. Kokkuvõte

2. Lühike sissejuhatus

3. Minu/meie uurimustöö ja saadud tulemused

4. Kokkuvõtted ja enda mõtted

6. Lingid ja allikad

7. Meie õigused

Essee pikkus võib varieeruda ühest paljude lehekülgedeni, olenevalt eTwinningu projekti üldistest pedagoogilistest eesmärkidest.

Tulemused

Õpilased teevad koostööd, et täiustada oma Interneti-otsingu läbiviimiseks vajalikke oskusi ning harjutada kirjutamist. Pärast tegevuse sooritamist peaksid nad olema suurema eTwinningu projekti tegemiseks hästi valmistunud.